Valveaeg tööajana: tasustamine, puhkeaeg ja arvestus 2026

Kui ettevõttes on öised avariiväljakutsed, objektivalve või IT-tugi väljaspool tööaega, jõuab varem või hiljem lauale küsimus: kas see aeg on tööaeg, kui palju selle eest maksta ja mida sellega tööajaarvestuses peale hakata. Töölepingu seadus vastab ühe paragrahviga. Just see lühidus tekitab enamiku vigadest.

Valveaeg on seaduse mõttes kolmas aja liik

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.

Definitsioonis on kolm elementi ja kõik kolm peavad korraga täidetud olema: poolte kokkulepe, kättesaadavus tööülesannete täitmiseks ning aeg väljaspool tööaega. Sellest järeldub kohe üks praktiline piir - valveaega ei saa tööandja ühepoolselt kehtestada. Graafikusse kirjutatud valve, milles ei ole kokku lepitud, ei ole valveaeg.

Teine oluline asi on see, kuhu valveaeg süsteemis paigutub. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametlik kommentaar töölepingu seaduse juurde (avaldatud Tööinspektsiooni veebis) on siin üheselt selge.

Valveaeg on seaduse alusel eraldi aja liik ega kuulu töö- või puhkeaja hulka. Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaja hulka ei kuulu aeg, millal töötaja on kohustatud viibima töökohal, see aeg kuulub tööaja hulka.

Viimane lause on see, mille vastu kõige sagedamini eksitakse. Kui töötaja peab valve ajal füüsiliselt töökohal viibima, ei ole tegemist valveajaga, vaid tööajaga, ja tasu tuleb maksta täismääras.

Tasustamine: 1/10 on põrand, mitte lagi

Miinimum on üks kümnendik kokkulepitud töötasust. Tööinspektsiooni näide: kui töötasu on 30 eurot tunnis, tuleb valveaja tunni eest maksta 3 eurot. Pooled võivad kokku leppida töötajale soodsamas määras, madalamas mitte.

Väljakutse hetkest muutub aeg tööajaks

TLS § 48 lg 3 järgi loetakse tööajaks see osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Valveaeg ja tööaeg ei saa toimuda samaaegselt. Kui viietunnisest valvest kaks tundi töötati, makstakse kolme tunni eest valveaja tasu ja kahe tunni eest töötasu täismääras.

Tööinspektsioon on selle läbi mänginud torulukksepa näitel, kelle tunnitasu on 20 eurot ja kellel on summeeritud tööaja arvestus.

Kaks detaili tasub siit välja noppida. Esiteks, kodust objektile sõitmise aeg on Tööinspektsiooni näites veel valveaeg, mitte tööaeg. Teiseks, kui valveajal tööle asumine viib töötamise üle 13 tunni 24-tunnise ajavahemiku jooksul, peab tööandja andma vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 tundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe hüvitada see aeg rahas on tühine (TLS § 51 lg 5).

Valveaeg ei tohi puhkeaega ära süüa

TLS § 48 lg 2 järgi on valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, tühine. Tühisus on automaatne - see ei vaja kohtuotsust ega eraldi vaidlustamist. Praktikas tähendab see kolme piiri:

• 11 tundi järjestikust igapäevast puhkeaega 24 tunni jooksul (§ 51 lg 1);
• 48 tundi järjestikust iganädalast puhkeaega, summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi (§ 52 lg 1-2);
• alates 13.02.2026 kehtiv § 52 lg 4, mille järgi hõlmab see 36 või 48 tundi ka igapäevast puhkeaega. Neid ei liideta, ehk 11 + 36 ei anna 47 tundi.

Kui palju valveaega mahub kaheksatunnise tööpäeva kõrvale? Tööinspektsiooni vastus on 4 tundi ja 30 minutit, kui tööaeg on 8 tundi ja tööpäevasisene vaheaeg 30 minutit. Arvutuskäik: 24 tunnist jääb pärast 11 tunni järjestikust puhkeaega käsutusse 13 tundi, millest lahutatakse 8 tundi tööd ja 0,5 tundi vaheaega. Ilma vaheaega arvestamata on ülempiir 5 tundi. Tööinspektsioon rõhutab, et seadus ei täpsusta, millises järjekorras töötaja valve- ja puhkeaega kasutab - oluline on ainult, et 11 tundi järjestikust puhkeaega saab kätte.

IKT-erand

Puhkeaja nõuet võib poolte kokkuleppel mitte kohaldada täistööajaga töötajale, kelle ülesanne on IKT-teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Tingimusi on kuus ja need on kumulatiivsed: kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm; töötaja saab ülesandeid täita IKT-vahenditega töökohta ilmumata; kokku lepitud mõistlik reageerimisaeg; valveaeg ei ületa kalendrikuus 130 tundi; tagatakse kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kalendrikuus; kokkulepe ei kahjusta tervist ega ohutust. Kumbki pool saab kokkuleppe igal ajal üles öelda 30 kalendripäevase etteteatamisega. Ka siin kehtivad tasu miinimum ja reegel, et töötatud osa on tööaeg.

Euroopa Kohus: valveaeg võib tervikuna tööajaks muutuda

See on osa, mida enamik eestikeelseid ülevaateid ei ütle. Eesti kolmanda aja liigi mudel ei kattu tööaja direktiivi 2003/88/EÜ loogikaga. Direktiivi mõttes vahepealset kategooriat tööaja ja puhkeaja vahel ei ole - aeg on kas tööaeg või puhkeaeg.

Kohtuasjas C-518/15 Matzak (21.02.2018) luges Euroopa Kohus tuletõrjuja kodus veedetud valveaja tervikuna tööajaks, sest kohustus reageerida kutsele 8 minuti jooksul piiras objektiivselt muude tegevuste võimalusi. Kahes 09.03.2021 suurkoja otsuses (C-344/19 ja C-580/19) täpsustati testi: valveaeg on tervikuna tööaeg ainult siis, kui piirangud mõjutavad objektiivselt ja väga oluliselt töötaja võimalust vabalt korraldada aega, mil tema teenuseid ei vajata. Määrav kriteerium on reageerimisaeg. Kui see on vaid mõni minut, on kogu periood põhimõtteliselt tööaeg, sest töötajat heidutatakse tugevalt planeerimast isegi lühikest vaba tegevust. Kui reageerimisaeg on mõistlik ja töötaja saab selle piires isiklikke tegevusi planeerida, ei ole tegemist a priori tööajaga.

Kõige värskem lahend on C-373/24 Ramavić (30.10.2025), kus kohus kinnitas, et nii valveaeg töökohal kui valveaeg kodus on tööaeg niivõrd, kui piirangud mõjutavad objektiivselt ja väga oluliselt töötaja võimet oma aega vabalt korraldada.

Kuidas valveaega praktikas arvestada

1. Sõlmi kirjalik kokkulepe ja kirjuta sinna reageerimisaeg. Reageerimisaeg on nüüd õigusliku kvalifikatsiooni küsimus, mitte korralduslik detail.
2. Kajasta valveaeg tööajakavas ja arvestuses eraldi reana. Tööandjal on kohustus pidada tööaja arvestust (§ 28 lg 2 p 4), aga valveaeg ja valveajal tehtud töö on kaks eri asja ja neid ei tohi ühte lahtrisse kokku panna.
3. Fikseeri iga väljakutse algus ja lõpp. Sellest hetkest jookseb täismääraline töötasu, mitte 1/10.
4. Kontrolli iga graafiku puhul 11 tunni ja 36 või 48 tunni puhkeaega. Alates 13.02.2026 sisaldab 36/48 tundi ka igapäevast puhkeaega.
5. Kontrolli 13 tunni piiri. Ületus tuleb kompenseerida vaba ajaga vahetult järgmisel päeval, rahas hüvitamise kokkulepe on tühine.
6. Lepi töölepingus kokku, millised tasuliigid on keskmise töötasu arvutamise aluseks.

Viimane punkt vajab selgitust. Tööinspektsiooni seisukoht on, et valveaja tasu ei lähe keskmise töötasu arvutusse (puhkusetasu, koondamishüvitis, tööandja makstavad haiguspäevad), sest tööandja ei maksa tehtud töö, vaid kättesaadavuse eest. Valitsuse määrus nr 91 ütleb ainult, et arvesse võetakse töötasuna teenitud summad. See on tõlgendus, mida kohus ei ole kinnitanud, seega tasub alus lepingus fikseerida. Valveajal tehtud töö eest makstud täismääraline töötasu läheb keskmise töötasu arvutusse igal juhul.

Kaks sagedast piiripealset olukorda. Esiteks: kui valveajas ei ole eelnevalt kokku lepitud, aga töötajalt oodatakse pärast tööpäeva lõppu kõnedele või kirjadele vastamist, on tegemist ületunnitööga, mitte valveajaga, ja töötaja võib keelduda. Teiseks: kas valveaega tohib kohaldada tööpäeva siseselt, on vaidlusalane. Tööinspektsiooni nõustamispraktikas on väljendatud eitavat seisukohta, tuginedes sõnastusele "väljaspool tööaega"; osa praktikuid leiab, et see on lubatud, kui 11 tundi järjestikust puhkeaega on tagatud. Kohtupraktikat ei ole. Samuti tasub kontrollida oma valdkonna eriseadust - Tööinspektsioon hoiatab sõnaselgelt, et eriseadustes võib valveaja käsitlus töölepingu seaduses sätestatust oluliselt erineda.

Kui palju see loeb, näitab Tööinspektsiooni 2025. aasta aastaraamat, kus tuuakse esile tervishoiusektori juhtum: töötaja oli tööülesannete täitmisega seotud 72 tundi järjest, sellest 24 tundi valveaega ja 48 tundi järjestikust töövahetust.

Inimene ei ole robot ega võimeline produktiivselt tegema tööd nii, et ei seaks sellises olukorras ohtu enda tervist [...]

Tööinspektsioon rõhutab, et tööjõupuudus ei vabasta tööandjat töö- ja puhkeaja nõuete järgimisest ning tööaja planeerimise riskid on osa tööandja majandus- ja juhtimisvastutusest. Nõuetekohase töö- ja puhkeaja tagamata jätmine on üks kolmest sagedasemast väärteomenetluse põhjusest. Järelevalve ulatust tasub teada: Tööinspektsioon kontrollib § 48 lõikeid 1 kuni 2¹ ning puhkeaja sätteid, aga küsimus, kas valveaja mingi osa oli tööaeg (§ 48 lg 3), kuulub töövaidluskomisjoni või kohtu pädevusse.

Kus tarkvara aitab

hours24 ei paku praegu eraldi „valveaja" ajaliiki, seega tuleb valveaeg ja valveajal tehtud töö kirjeldada olemasolevate vahenditega. Mida süsteem teeb, on puhkeaja valve: graafik hoiatab, kui vahetuste vahele ei jää seadistatud igapäevast puhkeaega (vaikimisi 11 tundi), kui iganädalane puhkeaeg jääb alla 36 või 48 tunni või kui üksik vahetus ületab 13 tundi. Riigi eelseadistus valitakse eraldi, nii et Eesti ja Soome piirid ei lähe segi. Väljakutsel tehtud töö läheb summeeritud arvestusse ja ületunnigruppidesse nagu iga muu tööaeg.

Source: Töölepingu seadus, kehtiv terviktekst (RT I, 03.07.2026, 34)

Source: Tööinspektsioon ja Sotsiaalministeerium, "Töölepingu seaduse selgitused", august 2024 (§ 48 kommentaarid, lk 137-138)

Source: Tööinspektsioon, trükis "Töö- ja puhkeaeg" (valveaja arvutusnäide, lk 13)

Source: Euroopa Kohtu otsus C-344/19 (09.03.2021), valveaja ja tööaja piiritlemise test

Source: Euroopa Kohtu otsus C-373/24 Ramavić (30.10.2025)