Tasuta - TLS § 5
Töölepingu mall.
Täida vorm - tööandja, töötaja, tasu, tööaeg - ja saad allkirjastamiseks valmis töölepingu PDF-ina. Põhineb Eesti TLS § 5 kohustuslikel andmetel. Tasuta, ilma kontota.
Mis peab TLS § 5 järgi olema
Töölepingu seaduse § 5 lg 1 loetleb andmed, mis peavad kirjalikust lepingust selguma. Meie mall katab need kõik:
- Lepingu pooled (tööandja ja töötaja andmed)
- Lepingu sõlmimise päev ja tööle asumise päev
- Lepingu kestus (tähtajatu või tähtajaline)
- Ametinimetus ja tööülesannete kirjeldus
- Töökoht
- Töötasu suurus, makseviis ja maksetähtpäev
- Tööaeg (täis- või osaline)
- Põhipuhkuse kestus
- Töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad
Allikas: Töölepingu seadus § 5.
Korduma kippuvad küsimused
Mida tööleping peab Eesti seaduse järgi sisaldama?
TLS § 5 lg 1 alusel peab töölepingus olema: poolte andmed, sõlmimise kuupäev, tööle asumise kuupäev, ametinimetus, tööülesannete kirjeldus, töökoht, töötasu, tööaeg, põhipuhkuse pikkus ja etteteatamise tähtaeg. Meie mall katab kõik need punktid.
Kas töölepingu peab kindlasti kirjalikult sõlmima?
Jah, TLS § 4 lg 1 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult vähemalt kahes eksemplaris. Suuline kokkulepe ei ole õiguslikult tööleping, kuid TLS § 4 lg 2 alusel kehtib töölepinguna see, milles pooled on suuliselt kokku leppinud, ning lisaks seaduse miinimumtingimused.
Kas katseaeg on kohustuslik?
Katseaeg ei ole kohustuslik, kuid on soovitatav. TLS § 6 alusel võib katseaeg olla kuni 4 kuud. Selle aja jooksul saavad mõlemad pooled lepingu üles öelda 15-päevase etteteatamisega - hiljem on tähtaeg pikem. Katseajata lepingule kehtib kohe tavaline etteteatamise kord.
Mille poolest erineb tähtajatu ja tähtajaline tööleping?
Tähtajatu leping kehtib seni, kuni keegi selle üles ütleb (TLS § 79-101). Tähtajaline kestab kindla kuupäevani ja lõpeb ilma ülesütlemiseta (TLS § 9). Tähtajalise sõlmimine eeldab põhjust - näiteks puhkuse ajal asendamine, hooajatöö või projekt. Põhjuseta sõlmitud tähtajaline leping loetakse tähtajatuks.
Kas see mall asendab juristi?
Ei. See on üldine mall, mis sobib enamikku tavalistesse olukordadesse. Erijuhtudel - vahetustöö, ärisaladuse hoidmine, konkurentsipiirang, IP-õigused, koondamishüvitised või välismaal töötamine - tasub leping siiski juristil üle vaadata.